Search
Close this search box.

Meist

Rave Mööbel on 1992. aastast kodumaisel kapitalil tegutsev Eesti ettevõte. Ligi 100 töötajaga väikeettevõttes valmib Läänemaal – looduslikult kaunites kohtades – Varikul ja Paralepas üle mitme tuhande voodi ja diivani kuus.

Meie eesmärgiks on olla Eesti ja Skandinaavia turul paindlikem ja kvaliteetseim pehme mööbli tootja. Lisaks kvaliteetsete ning kaasaegsete lahendustega mööbli tootmisele ja turustamisele, tahame pakkuda ka professionaalset müügieelset ja –järgset teenindust.

Meie jaoks on oluline jälgida toodete ergonoomilisust ning kvaliteeti. Meie meeskonnal on kogemusi mööbli tootmise ja projekteerimisega juba üle kolmekümne aasta. Pikaajaline koostöö suuremate toormaterjalide tarnijatega, aastatega omandatud kogemused pehme mööbli valmistamisel, pidev investeerimine tootmisseadmetesse ja töötajaskonna kvalifitseerituse tõstmine tagavad meie kliendile stabiilse ja kõrge kvaliteediga toote. Samuti pöörame suurt tähelepanu tarnekindlusele ja -kiirusele.

Pakume laia mudelivalikut erinevates hinnakategooriates. Meilt saab tellida sobiva pehmuse ja disainiga tooteid ning valida sobiv kattematerjal sadade erinevate kangaste seast. Valikusse kuuluvad erinevates mõõtudes diivanid, diivanvoodid, nurgadiivanid, tugitoolid ning voodid ja madratsid. Ajatu disain ja kestvus tagavad meie mööbli nauditavuse paljudeks aastateks.

Kontaktid

Tehasejuht

Mart Alapert
mart.alapert@ravemoobel.ee

Turundusjuht

Riina Bikin
riina.bikin@ravemoobel.ee

Tootmisjuht

Andres Karm
andres.karm@ravemoobel.ee

Raamatupidaja

Elen Koiduste
elen.koiduste@ravemoobel.ee

Müügisekretär

Eike Varik
eike.varik@ravemoobel.ee

Müügisekretär

Moonika Kahest
moonika.kahest@ravemoobel.ee

Müügisekretär

Silva Pahk
silva.pahk@ravemoobel.ee

Disainer

Tõnis Krikk
tonis.krikk@ravemoobel.ee

Tehnoloog

Anna Tšebatkova
anna.tsebatkova@ravemoobel.ee

Tallinna Kaupluse juhataja

Anne Lõhmus
tallinn@ravemoobel.ee

Ostujuht

Evelin Rukin
evelin.rukin@ravemoobel.ee

Mardi lugu

„Tänapäeval näevad kõik olukordi oma vaatepunktist, ei vaevuta tihtipeale endast kaugemale mõtlema. Seevastu kriiside tekkimisel kuulatakse teineteist rohkem ja mõte liigub endast kaugemale, tekib võimalus teha midagi, mida varem pole proovinud. Langused ei taba kõiki ühtmoodi ja võrdselt. Elu käib tsüklitena. Oluline on alati tegutseda edasi, mitte jääda seisma,“ kirjeldab Mart Alapert oma mõtteid kriisidega toimetuleku osas. Tugev tegutsemistahe on seotud tema kirega spordi vastu. Ta meenutab, et kõrgkooli ajal ütles ka õppejõud tabavalt:“ Kui näed teisi sportlasi treenimas, võistlemas ja võitmas, siis see ei ole sinu võit. Võitmiseks peab midagi tegema.“

 

Mart on pärit Rakverest, kuid kogu oma teadaoleva elu elanud Tallinnas. Kui vanemad arvasid, et temast võiks saada muusik, siis Mart arvas teisiti. Tema jaoks oli oluline valida oma tee, olles iseenda vastu ka üdini aus. Muusika avardas tema sõnul kõvasti küll tundemaailma, kuid spordi vastu oli kirg. Suved veetis noormees  Pandiveres, töölaagrites, mis omakorda juurutas külge tööharjumuse. 12 aastaselt teenitud esimese raha eest, ostis ta ratta. Rattaga, küll nüüdseks juba veidi uuemaga, sõidab Mart siiani, eriti just suvel. 

 

Kõrghariduse sai mees TalTechi, toonase nimetusega Tallinna Tehnikaülikooli, puidutehnoloogia erialalt. Keskkooli ajal tekkinud huvi keemia vastu, tekitas tahtmise ülikoolis keemia teaduskonda astuda. Puidutehnoloogia just sinna alla kuuluski,  seega tundus eriala valik mingis mõttes asjade loomuliku jätkuna. Viis aastat õpinguid arendasid ulatuslikult mõttemaailma ning avardasid silmavaadet, taaskord kinnistus teadmine, et kui midagi tahad, siis pead tegutsema ja pingutama. Loengusaalist otse suundus Mart ka oma esimesse töökohta, mööbli tootmisega tegelevasse ettevõttesse nimega Tarmel. Uueks väljakutseks sai ärijuhi amet. Kuna sellelaadsed teadmised tol hetkel veel puudusid, osales ta Ettevõtluskooli Mainor kahenädalasel koolitusel, mida kirjeldab ise, kui kiirkursust äriloogikatest ning juhtimisest. Tööle asudes ei lasknud ka esimene proovikivi end kaua oodata, suurklient Saksamaalt soovis kolme kuuga suurtes kogustes diivaneid, mille tootmine ettevõttel endal puudus. Olenemata varasema kogemuse puudumisest, tuldi ülesandega toime, see andis enesekindlust ning indu edasi pingutamiseks. Poolteist aastat hiljem koorus juba idee koos kursavenna Veikoga, loomaks oma ettevõtet. Kuna see ei kahjustanud ka ärijuhi ametiga jätkamist teises ettevõttes, otsustatigi luua Rave Mööbel OÜ. Esialgu oli oma firma näol tegu kõrval äriga, kuid siis sai selgeks, et nii jätkata siiski ei saa. „Juhiks olemine ei ole kunagi minu unistus olnud, aga olen alati haaranud kinni tekkinud võimalustest. Minu praegune töö on nii mitmekülgne, osalen sisuliselt iga toote loomise protsessis kuni pakendamise ning väljasaatmiseni. Omajagu on muidugi ka lahendamist vajavaid probleeme, aga üldiselt võin öelda, et senini olen nautinud ettevõtte loomise ning kasvamise protsessi. Pean  kogu seda teekonda enda suurimaks õnnestumiseks,“ sõnab Mart. Ta lisab, et ka meeskonnal on siin oluline roll mängida, sest meeskonnaliikmed, peavad võrdselt tulemuse nimel pingutama. Igaühel on erioskused, kuid üks ei ole inimesena parem kui teine. Eelmise kriisi ajal, aastal 2010 nähti, kes on need inimesed, kellega koos ning kelle najal on võimalik vajadusel ka põhjast üles liikuda. Tänaseks on aeg edasi liikunud ning ka kogemust on kõvasti juures. Uutelt meeskonnaga liitujatelt ootabki Mart värsket energiat, soovi ja tahet uusi asju proovida, olla julge ja eristuda mööbliturul konkurentidest. 

 

Kui küsida Mardilt, mis on elus tähtsaim, vastab ta kõhklemata, et selleks on end hästi tunda. Ennast on aga võimalik vaid siis hästi tunda, kui hästi tunnevad ka sind ümbritsevad inimesed. Keskkond, milles mees igapäevaselt tegutseb, on ääretult oluline, eriti kuna graafik on pidevalt ajas muutuv ning ettevõtte omanikule omaselt ka üsna tihe. Kuigi Mardi elukoht on Tallinn, leiab teda tihti maakohast Läänemaal, mis on lähemal tootmishoonele. Just seal on kõige mõnusamad ning vaiksemad hetked iseendaga ning võimalus end täielikult argipäevast välja lülitada: „Tean, et kõigil sellist luksust ei ole,“ ütleb ta mõtlikult. 

 

Lõpetuseks jagab Mart veel üht olulist mõtet, mis on teda ennastki elus edasi aidanud liikuda: „Need kes teevad, vahel ka eksivad ning eksimist ei tasu karta. Ainsad inimesed kes ei eksi, on need, kes ka mitte midagi ei tee. Hea on, kui Sul on sõbrad ning kolleegid, kes juhivad tähelepanu võimalikele puudustele, ebakõladele ning eksimustele, sest ise oleme nende suhtes tihti pimedad. Saades neist teadlikuks, saame ka neid muuta.”

Meeskonnalugu

Rave Mööbel OÜ töökas meeskond koosneb inimestest, kes hindavad teineteist ning ettevõttes valitsevat õhkkonda. Töö meelepärasus peegeldub töötajate staažis ning soovis hoida kokku ka keerukatel aegadel. Vestlesime seitsme vapraga, saamaks teada, kuidas nad ettevõttesse sattusid ning mis neid siin hoiab. 

 

Kõige pikema tööstaažiga on tootmisjuht Aivar, kes on ettevõttes töötanud juba 27 aastat, tõsi küll pisikese, pooleteise aastase pausiga, mil mees käis põllumajandusühistus uusi kogemusi kogumas. Koolis õppis ta põllumajandust, lisades muigega, et on paberitega traktorist. Oma karjääri jooksul on Aivar tegelenud pump keevitusega, seejärel diivani karkasside tegemisega, tootmisjuhi abina ning viimased 10 aastat tootmisjuhina. Töökoht on kodule ligidal ning seltskondki on selline, mis siin hoiab, tunnistab Aivar.

 

“Aivar on dinosauruste ajast, mina aga rauaajastult,“ naljatleb disainer/konstruktori ametit pidav Tõnis, oma 22 ettevõttes tööl oldud aasta kohta. 2000 aastal EKA disaini eriala lõpetanuna nägi ta töökuulutust ja otsustas kandideerida. Sellest ajast saati on ta arenenud koos firmaga, tunnistades, et kui ta omaniku Mardiga esimest korda vestlusele läks, siis kõhklusi ikka oli küll. Hirmutav oli Tallinnast Läänemaale kolimine, ka see nõudis julgust ning kohanemist. Oma otsust mees aga ei kahetse, sest on aastate jooksul nii palju õppinud ning täiskohaga disaineri amet on ettevõttes pigem haruldane nähtus, kui tava. „Tõenäoliselt Eestis pole väga palju disainereid, kes on üle 20 aasta olnud pehme mööbli tööstuses, sest meie tööstusharu niivõrd väike,“ selgitab ta. Lisaks disainile, tegeleb Tõnis veel konstruktori ülesannetega, hoiab silma peal kvaliteedil ning pildistab tehasestuudios ka kõik tootefotod. „Meil on karkassid, poroloonid, mehhanismid ning nendega seonduvad, jooksvad igapäevased probleemid, ei saa vaid kontoris arvuti taga istuda ning mõelda pehmeid ja karvaseid asju välja. Disainerina on minu loomuses lasta fantaasial lennata, piirideta, aga kuna olen ka konstruktor, siis hoian jalad kindlalt maas, sest pean oma mõtted ise ellu viima. Vaidlen ja võitlen pidevalt iseendaga,“ kirjeldab Tõnis oma igapäevatöö võlu ning valu. Küll aga on mees tänulik talle antud vabaduse ning paindliku tööaja eest, töökoht on kodule lähedal, seltskond vinge ning omanikud mõistvad. Samuti on toodete kvaliteet kindlasti põhjus tunda uhkust oma töö üle.

 

„Siin on ikkagi minu oma inimesed,“ ütleb kvaliteedikontroll Reelika. Esialgu polsterdaja ametikohale kandideerinud naine on tänaseks ametiredelil tõusnud ning juhib polsterdajate meeskonda. Erinevate karakteritega inimeste juhtimine nõuab üksjagu tasakaalukust ning rahulikku meelt, vahel pead olema psühholoogi eest. „Töötasin eelmises ettevõttes 12 aastat, liikudes juhtmeköidiste keerutajast, tehnoloogi kohale. Tulles Rave Mööblisse nägin hoopis teist maailma. Polnud ühtegi joonist ega juhendit. See tundus nii absurdne, et algul tekkis tahe anda alla, siis aga sain aru, et mul on võimalus luua ise süsteeme. See ei olnud lihtne, aga sain hakkama, siiani õpin töö käigus. Need kuus aastat on olnud silmi avavad ning arendavad.“ 

Ka Norra turu müügiassistent Moonika lisab, et esimesed aastad olid tööalaselt põnevad ja pingetaluvuse proovikiviks. Naine on õppinud TalTechis materjalitehnoloogiat. Varasem töökogemus pärines hoopis sisseostu pealt, seega sai müügiassistendi amet põnevaks väljakutseks. 8 aastat hiljem pakub töö ikka veel piisavas koguses elamusi. Tema põhiülesanneteks on klientidega suhtlemine, tellimuste vormistamine ja sisestamine, transpordi planeerimine, müügiarvete koostamine ning kliendi andmebaasi korrashoid. Kui Moonika varasem töökogemus on sisseostus ning praegu tegeleb ta müügiassistendi tööga, siis ostuassistent Evelinil on täpselt vastupidine kogemus. Tema varasem kogemus on mööbli müügitööga seotud. Ka tema elas ning töötas Tallinnas ning uue ametikoha leidmisel kolis Haapsallu. Igapäevatöö on seotud materjalide tellimisega, tarnijatega suhtlemisega, lao korrashoiu ning arvete kontrollimisega. Erialalt on Evelin aga hoopis rätsep, olles ideaalseks näiteks sellest, kuidas koolis õpitu ei tähenda ilmtingimata just seda, et oled ühe ala külge seotud. Evelin naudib oma tööd, sest see ei muutu kunagi rutiinseks. Seltskonda kiidab ta muidugi ka ning võimalust oma tööaega veidi sättida.

 

 

Kaupluse juhataja Anne ei tee saladust oma armastusest töö ning ettevõtte vastu, ka ei karda ta seda välja öelda: “Olen siin töötanud juba 11 aastat, sest mind usaldatakse oma tööd tegema. Me kõik anname endast parima iga päev. Mul jätkub omanike kohta ainult kiidusõnu, ma tõesti armastan seda ettevõtet.” 

Anne teekond Rave Mööblisse oli naise sõnul puht juhuslik, sest ühel päeval koputati uksele ja pakuti talle juhataja kohta. Tol ajal oli ettevõtte kontor Jüris ning Anne läks sinna tegevjuhiga vestlema. Elus esimese töövestluse käigus võeti ta korralikult pihtide vahele. Omades pikaajalist kogemust mööbli valdkonnast, ei löönud ta verest välja ning alustas tööd sisuliselt järgmisel päeval, olles kaupluses kohe üksi. Südikas naine ujus keerukast olukorrast välja ning ütleb ise, et sisseelamine oli sujuv. Oma tööd teeb ta hingega ning tunneb tõelist uhkust tootmispoole pideva arenemise ja toodete kvaliteedi üle. 

Meeskond hindab seega ühehäälselt põnevat ning väljakutseid täis tööd, head tööõhkkonda ning toetavaid kolleege. Boonuseks on muidugi mõistvad omanikud ning tööaja paindlikkus.